Tänavatel oli tudengite marss seoses õppemaksude tõstmisega. Mul oli sel päeval koolis workshop, mis lõppes marsiga tänavatel. Tegelikult oli kõik väga rahulik, aga no IDIOODID jõuavad igale poole. Nii otsustas üks IDIOOT visata nalja pärast „mingi kõva asja“ rahva sekka ja see asi tabas just minu pead. Viimasel ajal olen palju halli kandma hakanud, sest see värv meeldib mulle väga. Aga ometigi ei jäänud ma rahva sees märkamata, just mina osutusin „väljavalituks“. Mass on ikka paganama värviliseks läinud! Igatahes ma väga loodan, et see oli lihtsalt üks tobe õnnetus, mitte vägivald konkreetse inimese suhtes.
Ma ei saanud üldse aru, mis oli juhtunud. Alles siis, kui nägin vereloiku enda ees, mõistsin, et olen millegagi pihta saanud ja mu peast jookseb verd, seda tuli päris palju. Ja imede ime nagu filmis, täpselt minu kõrval juhtus seisma õendust õppiv tudeng, kellel oli kohe seljakotist võtta suur plaaster. Pani selle mulle plaksti otsaette ja toimetas massi seest välja. Käisime Noraga traumapunktis ka. Pidi küll kaua ootama, aga võeti vastu.
Arst: „ It’s nice one!“. Ütles, et õmmelda pole vaja, liimime kokku. See liimimine oli kuidagi üllatav, ma ei teadnud, et nii lihtsalt käibki, nagu ikka katkiste „asjade“ puhul, liim vahele ja korras. Pärast mõtlesin päris pikalt selle üle, et kui tore oleks, kui olekski selline imeliim olemas, mis parandab absoluutselt igat tüüpi haavad ja muud katkised kohad.
Tundub, et paraneb kenasti, kuid väike mälestus Leedsist jääb kindlasti otsaette.
No comments:
Post a Comment