Christian Marclay "The Clock"
N: Tahtsin suurest vaimustusest galeriis pilti teha. Samal hetkel haaras minu käsivarrest turvamees, teatades rangel häälel, et pildistamine on keelatud. Minu suureks õnneks ei pidanud ma pilti ära kustutama, olin selle üle nii õnnelik.
A-L: Käisime Withe Cube’s, kus oli väga, väga hea videotöö. Üks Ameerika kunstnik oli teinud 24 tunni pikkuse video, mille ta oli kokku lõiganud filmidest. Filmilõigud olid seotud ajaga. Näitlejad osutavad just sel hetkel mingile kellaajale või see kellaeg väljendub kuidagi selles filmilõigus. Kellaaeg oli paralleelis reaalajaga. Igatahes see oli meeletu töö leida nii palju filme, kust kõik sellised ajaga seotud kaadrid välja valida, et sellest tuleks kokku 24 tunni pikkune film. Väga hea kokkulõikamine - sujuv üleminek, nagu ei saakski aru, et tegu on erinevate filmidega, samuti muusika hea üleminek. Kui saaks Londonis kauem olla, siis vaataks küll 24 tundi ära. Lahe oli vaadata, kuidas näiteks filmitegelane ütles mingi tegevuse käigus, et kell on täpselt nii palju ning siis vaatasid oma käekellalt aega ja oligi sama aeg.
http://www.whitecube.com/exhibitions/cm/
A-L: Marina on nüüd siis ka oma silmaga ära nähtud. See näitus, mida nängime, oli väike, aga no ikka väga väljapeetud.Sellel näitusel olid tal fotod, kuulsad interaktiivsed kiviinstallatsioonid ja üks video. Videos istus ta silmits eesliga. Video all jooksis aeglaselt tekst, mis pajatas tema lapsepõlvest ja kunstnikuks saamisest. Väga humoorikad, samas kurvad lood. Igatahes asja üks võlu oli veel see, et tekst jooksis aegalasel (horisontaalselt), aga kuna lood olid nii põnevad , siis ikka ootasid ära, millal see lause kokku tuleb. Mõnel hetkel tundus, et publik oli justkui natuke ise selle eesli rollis, et ta tõesti istub ja ootab ja kulutab oma aega, et näha seda järgmist sõna. Rahvast vooris pidevalt galeriist sisse ja välja, aga küllap nii kuulsa kunstniku puhul on see täiesti tavaline. Üks näide tema lugudest....oma sõnadega:
"Ma olin 29 aastat vana ja elasin ikka veel koos vanematega. Ma pidin alati hästi varakult koju tulema, iga päev kell 10 õhtul, mis siis, et olin 29 aastat vana. Ma tegin ühe performance’i galeriis, muidugi enne kella kümmet ja seekord olin ma performance’is alasti. Mu ema ei mõista mu kunsti. Koju jõudes ootas ta mind köögis, tal oli jube ilme näol. Keegi oli talle rääkinud, kuidas ma seal galeriis olin - paljalt. Ta haaras vaasi ja küsis, kas sul häbi ei ole sellist asja teha? Mul on häbi sinu pärast! Mina su siia ilma tõin ja siit su ka ära saadan! Ta viskas vaasi minu suunas. Ma teadsin, et nüüd, kui see mu pead tabab, siis see lömastab mu aju igaveseks. Jõudsin pea eest ära tõmmata ja klaasuks minu selja taga purunes. Jooksin läbi katkise klaasukse minema, nii kiiresti kui suutsin ja enam ma ei läinud kunagi koju tagasi."
Tessa Farmer
Anne Hardy
Kolm põrsakest
Mustafa Hulusi "Exstasy Almond Blossom"
Gareth Cadwallader "Dead Horse"
(A-L): "Sellise maali paneks küll oma lastetuppa kunagi."
(N) "Aga lastele ütleks, et hobune magab."
Richard Wilson "20:50"
Kas te teate, mis tunne on näha Richard Wilsoni nafta tööd?
Su jalad lähevad nõrgaks, käed hakkavad värisema ja sa mõtled, kuidas on võimalik, et midagi nii minimalistlikku saab olla nii ilus. Suurest vaimustusest võiks lausa nafta sisse kukkuda.
Veel üks tema töö, mis oli Liverpool Biennial`il aastl 2007
http://www.youtube.com/watch?v=DBXwA0gcBm4
Ai Weiwei
N: Kunstnik tahtis lüüa massi ja suure vaevaga, mis oli nähtud, et neid seemneid voolida ja maalida. Hiina kunstnikele on see nii omane. Siiski jäi see ühekülgseks. Oleks ju võinud mõni kana seal keraamiliste seemnete vahel ringi tatsuda, et pisut värvi anda.
Muljetavaldaval tasemel kunstiline tikand!
Ohhhh, me leidsime endale nii VÄGEVAD mütsid, mis jäid kaunistama poe riiuleid.
EMADELE - Kell on pool kuus hommikul, linnud juba laulavad, Rajamart ja Särak täidavad tassi kohviga, et jätkata töötava ajuga blogi kirjutamist. Meeleolud on ülevad. Peagi koidab uus päev ja kõik meie blogi austajad ärkavad hommikul, naeratus näol, suundumas arvuti taha meie blogist uudiseid lugema.
EMADELE EDASI LUGEMINE KEELATUD!
Kell on fucking pool kuus hommikul, fuckig linnud juba laulavad, fucking Rajamart ja fucking Särak täidavad tassi kohviga, et JÄTKATA fucking töötava ajuga. Meeleolud on fucking ülevad! Peagi koidab uus päev ja kõik meie blogi austajad ärkavad hommikul, fucking naeratus näol, suundumas arvuti taha meie blogist uudiseid lugema.


su mantel on perfect!
ReplyDelete